Pärnumaa püsiv mahajäämus Eesti keskmisest palgast ei ole lihtsalt statistiline näitaja, vaid selge märk sellest, et senine majandusmudel ei loo enam piisavalt väärtust. Kui soovime, et maakond liiguks sabassörkija rollist tugevaks majandusarengu veduriks, on vaja teha julgemaid ja teadlikumaid valikuid.
Lahendus ei peitu toetustes ega ootuses, et muutus tuleb väljastpoolt. Pärnumaa tulevik sõltub eelkõige ettevõtlusvabadusest, nutikatest investeeringutest ja regionaalpoliitikast, mis soosib suurema lisandväärtusega tegevusi. Fookus peab liikuma ekspordile, automatiseerimisele ja tehnoloogiale, et vähemate, kuid kõrgema kompetentsiga töökohtade kaudu oleks võimalik maksta ka kõrgemat palka.
Oluline konkurentsieelis võib tulla ka energiast. Kui Pärnumaal suudetakse arendada taskukohast ja stabiilset energiatootmist, muutub piirkond atraktiivsemaks ka tööstustele ja suurtarbijatele. Energeetika ei ole siin ainult taristuküsimus, vaid otsene majandusarengu tööriist.
Sama tähtis on Rail Baltic, mis võib kujuneda Pärnumaa logistiliseks tuiksoonks. Selle mõju ei seisne ainult paremas ühenduses, vaid võimaluses kujundada uued tööstus- ja jaotuskeskused just siia. Selleks tuleb ettevõtetel ja piirkonnal tervikuna valmistuda juba enne taristu valmimist.
Ka omavalitsuse roll vajab muutust. Passiivsest asjaajamisest ei piisa olukorras, kus investeeringute nimel konkureerivad kõik Eesti ja lähiregiooni omavalitsused. Ettevõtja ootab kiirust, paindlikkust, valmis taristut ja mõtteviisi, mis näeb temas partnerit, mitte probleemi.
Lisaks tugevale ettevõtluskeskkonnale on Pärnumaa võimalus ka elukeskkonnas. Kõiki nišitöökohti ei pea looma kohapeal, kuid Pärnu võib olla koht, kus inimesed elavad ja töötavad maailmale. Hea haridus, toimiv logistika ja kvaliteetne elukeskkond aitavad tuua piirkonda kaugtöötajaid, kelle maksutulu ja tarbimine toetavad kohalikku arengut.
Pärnumaa küsimus ei ole enam selles, kas muutust on vaja. Küsimus on selles, kas julgeme teha otsuseid, mis aitavad maakonnal päriselt järgmisele tasemele liikuda.
